Eesti Moskvich Klubi

Segukruvid koguse ja koostise jaoks

stern100 kirjutas:Segukruvid koguse ja koostise jaoks

Segukruvid siiski ainult tühikäigusüsteemi reguleerimiseks,peadoseersüsteem sõltub düüsidest.

Nagu eelpool mainitud, siis düüsidega muudad kütusekogust. Samuti ujukitase mõjutab natuke sõitu ja ka segukoonused.

Aga jagaja juurde tulles - originaalis tõmbab vaakumiga süüte varasemaks jah. Võimalik, et 412 jagajal ei saa nii teha, nagu ma eelnevalt välja pakkusin. Arvasin, et saab, sest kuskilt lugesin/nägin, et mingil Ladal oli nii lahendatud.

Samas kui sinna rõhk peale lasta, siis peaks rõhu all hoidma hilisema süüte...

Vaata korra Turboklubis ringi, seal oli ka mäletamistmööda üks Lada, mis oli blow-through süsteemiga sõitma pandud.

Eks teen selle jagaja ka ümber, siis eks näis mis nägu see jagaja teeb kui talle rõhk peale lajatada.
Täna igatahes sai proovitud käima ka kui BOV küljes. Käivitamine oli ikka probleemideta nagu alati on olnud, küte üles ja võtit ning käib. BOV-ile panin lisaks veel rõhukella, et näha mis see mootor siis lõppudelõpuks ka teeb. BOV igatahes näitas töötamise märke, tššš sealt igatahes tuli, ja esialgu näitas kell suht täisgaasil niisama tuuritades 0,5 Bar, mida on esialgseks setinguks ilmselt liiga palju. Keerame siis väheke vähemaks. Igatahes peale paari proovimist kadus nagu rõhk ära, küll kordamööda tegi igasuguseid tihendite nalju, näiteks lõi pealt minema karburaatori pealmise tihendi, mõne vooliku otsast jne, aga max rõhuks jäi siiski 0,5, reaalselt usun et on ikkagi 0,7-0,8 Bar kui teise käiguga saaks põhja vajutada korraks.. Nüüd tuleb elektriline kütusepump peale panna, rõhuregulaator ja siis on juba reaalne turbotamine käega katsutav. Düüside suhtes, kas düüsid on enamik vene autodel samade keermetega? Praegu on sees kütuse poolest vist 109 ja 157, tuleb need õrnalt suuremaks saada. Mul remontkomplekte on mõni, aga ilmselt ise neid auke nii täpselt paika ka ei aja, et asi tööle hakkaks, niiet kas on mingil autol samasuguseid düüse, ainult et paarkümmend numbrit suuremaid näiteks?

Kere võtab ka vaikselt kuju, parempoolne tagakoobas tahab veel mõningast töötlemist, aga sisuliselt on see küljes ja kõlbulik.

Velgede laiendamise suhtes tekkis küsimus, et kas teha laiemaks ranti, mis on täpselt velje keskel, ehk siis sisemist rõngast või siis teha laiemaks välispoolset ranti, umbes nagu valuvelgedel...

See, mis ranti laiendada, see tee nii nagu sulle meeldib ikka. Neid mõlemat moodi muidu tehtud. Endal veljed kõik laiendatud nii, et ikka südamiku ümber rant tehtud.

Nonii, Kolm päeva on mossekallal jõudsalt tööd tehtud, millega on valminud elektrilise kütusepumbaga karpa toitmine ja õige kütuserõhu kätte saamine. Tööle aetud Bov ja ära lõpetatud downpipe.
Kütusepumbaks proovisime alustuseks mingisuguse turboaudi paagivälis pumpa mis tootis rõhku 8bar-i ümber. Meile on seda väga palju. Aga tollest kütusepumbast saime jagu tänu sellele, et pumba mõlemad otsad olid plastikust ja ühe otsa suutsime klambrit pingutades maha murda. Aga tänu pumba väljalangemisel meil enam välist polnud, kasutasime ära almera paagisise pumba mist ootis rõhku 5 bari juurde. Kütuserõhu paika ajamiseks tegime sellise süsteemi, et pumbast väljub voolik millest üks suubub karpasse ja teine tagasivoolu. Tagasivoolu vahele sai pandud ka rõhuregulaator. Karpasse mineva rõhu mõõtmiseks paigaldasime enne karpat rõhukella. Sellise süsteemiga saime rõhu kusagil 2 -1,5 bari vahele.


Jama oli ka meil downpipe-iga kuna see ei tahtnud ilma jõudu rakendamata kere ja mootori vahelt eemalduda. Selleks pidime peale sukka panema väikse kraadiga vaherõnga ja sinna otsa alles flants. Ja samas pidime ka kere sellejoks modima.
Kõigelõpuks sai valmis keevitatud ka parempoolne rattakoobas koos kõige sinna kuuluvaga.
Sirgeks sai ka tehtud kastipikenduse üleminek , ehk siis kasti algusest lõpuni jookseb üks ilus süvend küljepeal.



Samuti tõi Canyondrift põhja poolt korralikud esitiivad. Millest must pole auto küljes olnudki, Ja beeš on küll olnud sõitva masina küljes aga on ka väga heas korras.



Kõigelõppu ka veel üks video kuidas asi toimib kogu selle pumpade ja turbo süsteemiga.


Summuti on küljes vaid paari punktiga ja kõigest hääle kuulamise eesmärgil.

Tõstsin rõhuregulaatori ümber ikkagi karburaatorisse jooksva kütuse vooliku vahele. Nüüd on rõhk 1.0Bar ja saab veel allapoole reguleerida kui vaja. Tagasivoolu vahel on rõhkude tasandamiseks diisli kütusetoru, et pump pressiks midagi ka karburaatorisse mitte kõike tagasivoolu. Majandamist selle süsteemiga on, aga käima ta läheb ja töötab ka.
EDIT: Tõstan ikkagi regulaatori tagasivoolu vahele, et rõhku saaks muuta vaakumiga. Regulaator tuleb lahti võtta ja asendada vedru väiksema pingega vedruga, et ka 1.0Bari suudaks selle lahti hoida. Regulaator töötab põhimõttega, et mida suurem on vaakum, seda rohkem kütust lastakse tagasivoolu (rõhku) ja kui vaakum kaob, siis regulaatori membraan enam vedrule vastusurvet ei tee ja keerab kraani nö koomamale õrnalt mis tõstab torustiku teises pooles rõhku.

Võtsin ka ühe karburaatori koju, võtan selle lahti ja üritan ära likvideerida kõik lekkekohad, eks näis mis välja tuleb.
Karpale sai paigaldatud kummist otsaga nõel ja see hoiab rohkem rõhku kui tavaline. Põhiprobleem on praegu rõhu hoidmine sisselaskesüsteemis. Välja tuleb vahetada mõningad voolikud, paigaldada mõni klapp mis rõhu all ei tööta, vaid vaakumiga tõmbaks end lahti jne. Äkki saab siis ka õige rõhunäidu kätte ka.

Jagaja vaakumregulaatorit ka ümber teha ei saa kahjuks, tuleb see lahti võtta, membraani vedru teisele poole panna ja regulaatori ise ka teise kohta viia, nii et ta mitte ei tõmbaks vaid tõukaks. Eks jagaja ja karpa tuleb siis turbokale vastavaks teha, muidu on pupu.
See süsteem ei tööta, et tõstad vaakumregulaatoril otsa teise kohta, membraanil on teisel pool vaba ots ja tekiks vaakumileke.
Vahepeal käis läbi mõte, et paneks mingisuguse teise turbo Wastegate aktuaatori süüdet reguleerima. Üks on garaažis juba pikemat aega üle... Vahepeal on tõesti mõttest läbi käinud tõdemus, et pritsesüsteem on loogilisem ja lollikindlam, aga no see karpa ja turbo müüt on vaja ikka ära purustada.

Teeks ka siia teemasse õrna update, et mis vahepeal toimunud on...

(23.01.13)
Panime pead kokku ja see karpasüsteem mis eelnevalt näha on, see rändab siiski kas kellegile teisele harjutamiseks või siis paneme kõrvale niisama.. Tulemas on sissepritse, aga ei mingeid megasquirte, vemse või muud säärast mis maksaks kaks korda rohkem kui see auto.

Mõte tuli parajast sähvatusest ja uurimisest/lugemisest kuidas ühed parajalt nutikad võrumaa kutid aretasid sigulli 1.3 mootori peale Audi R5 K-Jetronic pritse. Peale mitmekordset teema silmitsemist ja mõtlemist ja BOSCH originaalmanuaali lugemist oli suht otsus tehtud... Läheb ka meile süsteem peale. Ei teki probleemi lahja/rikka seguga kui tegeleda seadistamisega õigesti. K-Jetronic või KE-Jetronic on olemuselt mehaanilised pritsed, millel lastakse igasse pihustisse sisuliselt sama kogus kütet. Mida rohkem kollektori (meie puhul turbo) vaakumit tekitab, seda rohkem kütust, mida rohkem kütust ja õhku, seda rohkem matsu. Küsimus - Miks Jetronic? Odav... Mõnekümne euro eest on võimalik soetada terve K-jet-i pritsesüsteem alates peast, lõpetades pumbaga. Häälestamine pole ka tuumafüüsika kui konsulteerida inimestega kes seda juba aastaid teinud on ja see annab järjest ja järjest rohkem kogemust juurde tegelemaks igasuguste erinevate kütusesüsteemidega.

Karpaga sai veel viimane katse tehtud... Võtsin ühe karpa täiesti lahti, liimisin kinni kõik üleliigsed vaakumotsad, vaakumi pealt töötava teise kambri avamise, vaakumiga õhuklapi tagasi tõmbamise ja mõned reguleerimiseks mõeldud asjad, aga omast arust sai päris tihe. Teise lõõri avamine sai esimesega kokku viidud ja nö mehaaniliseks tehtud. Peale keerates sai vahepeal jamatud nõelklapiga, aga käima ta saime ja nii kui teine lõõr lahti tuli, lõi tulelondi esimesel külmal proovimisel karpast välja ja teisel katsel juba jäi käima. Kuigi aga ikkagi ilma teise lõõrita. Lahendus oleks olnud panna suurem kütusedüüs teise kamrbisse ja väiksem õhudüüs (neid aga DAAZ karpale hästi ei leia) Igatahes peale mõningat käimist sai ikkagi ära otsustatud et rändab asi maha.

Pritse saab hetkel pärit olema Mercedes W201 230E pealt, millel on KE-Jetronic... Tean, et see asi vajab sisuliselt heaks käimiseks elektroonikat. Pole ka see probleem külge aretada (va süüde mis mersu omaga absoluutselt ei klapi), aga peaks asi tööle hakkama ka täiesti suvaliselt ilma elektroonikata. KE-l on lambda anduriga kontroll niiöelda, lambda keerab pritse peas olevate kambrite alumist rõhku, mida pump toodab ja elektroonika teeb ka asja nii palju ökomaks et laskumisel gaas maas tõmbab kütuse eest ära, CO on paigas ja muud head ja paremat... Meile on tähtis mees, säde ja küte... Nüüd käib pritsepea paigaldus, läheb turbo ette paremasse nurka. Mersul on küll loll, et vaakum tuleb pritsepea alla, aga audil jälle teistpidi.. No saab siis alt oma vaakumi, vahet pole.
Tulemas on custom sisselaske kolle, ilmselt mustast metallist jälle, flantsidega on õrn probleem hetkel (pole tegijat ja materjali) ja sisselaske jaoks on veel vaja ilmatuma kogus torupõlvi mis on õhukese seinaga. Põlvi on paljalt seepärast vaja, et tulemas on ka intercooler. Pärit Jumper bussilt, 90cm pikk ja ligi 20cm lai, läheb asi esipõlle alla peitu. Gaasisiiber on samamoodi mersu oma, selle jaoks on vaja trossisüsteem välja aretada. Äkki läheb eelmise projekti gaasipedaal üldse külge, aga eks seda näitab aeg. Originaal hoovastik on nagu lambajalg. Tuleb otsida piisavad pihustitorud/voolikud, ühendada pump, keerata siit ja sealt (võibolla kui reguleerimiseks läheb siis viitsin kirjutada) ja asi peaks hakkama ilmet võtma.
Kere poolest on parem pool nädalake valmis olnud, valmis hakkab saama ka vasak pool. Teha on ainult rattakoopa kaar. Mõõtude poolest on mõlemad pooled samasugused ja esialgne pilt on päris hea. Originaal kaare langemise jätsime alles, kuna see oli lihtsalt nii mosselik. Nagu ka piltidelt näha siis mõlke on sellel autol ikka parasjagu, paljud pole meie tekitatud, aga mõningad siiski on. Üritan selle jaoks rohtu leida ja neid siluda. Kapotialune tuleb ilmselgelt uuesti värvida, KE jaoks sai sisse lõigatud nö tasku, sisselaske torustik tahab nagunii vedamist ja ruumipuuduse tõttu sai minema raiutud akukoht. Leiab see siis koha kas kastis või istme taga kus on ka piisavalt ruumi.

Tellitud on ka mikimaalt segukell, küll mitte WB, aga ühendame tavalambda taha, küll näitab kas läheb rikkaks või mitte. Saab ka voltmeetriga kui asja häälestada.

Sai mõeldud vahepeal välja ka lahendus süütesüsteemile. Ma ei ole kindel kas asi veel töötab, aga proovimise pärast võib. Võtsin VW golf-i turbo aktuaatori, mis WG-d sulgeb ja avab. Sellel on üks ots vaakumiga, teine rõhuga ja tõmbab samamoodi nagu ka originaal vaakumiga reguleerija. lammutasin ühe klapi laiali, võtsin mõned vajalikud jupid sealt, keevitasin aktuaatorile vaia, hoidiku ja panin originaal vaakumkopsiku asemele. Nüüd on süsteem töötmas umbes nii, et vaakumit hakkab saama see turbo eest, KE juurest ja rõhku ikkagi turbost, kui rõhk üles tuleb siis tõmmatakse ka süüde hilisemaks. Ma küll ei ole kindel kui palju, aga originaali jagu kindlasti, sest sellel on nö piiraja. Teoorias peaks asi töötama, eks näis, kas ka praktikas tööle hakkab.

Otsime seoses roostes esipõllega ka uut põlle, niiet kui on kellegil siis võib häält tõsta.. Võibolla viskame hoopis mingi lahendusega asja külge, aga jah, doonori jupid polnudki nii väärtuslikud kui arvasime.

Koopa ette sai jälle lõigatud tagant kasti otsast nö ilusad lõpetused, et asi näeks originaal välja. Need külge säristatud ja lihvitud, on asi täitsa ilus.

Ciroen Jumperi cooler, algselt prügikasti kraam, aga liimisime seda natukene ja ehk sai tihe, kui ei saanud siis keevitame kuidagi selle tühise augu ära.

Meh. karpa

Pritsepea

Sisselase küljest ära (ära võtsmiseks pidi sisuliselt veepumba maha võtma, masendav)

Veel kütusesüsteemi osasid

Ja üldine paigutus hetkel. Ootame pikisilmi kollektori materjali


(06.02.13)
Mikimaalt saabus ka segukell. Meie küll WB (wideband) lambdat osta ei jõua, aga tavalise lambdaga saab ka seda juhtida. Segukell on tegelikult voltmeetri eest, see mõõdab lambda andurist välja tulevat voolu. Lambdas indutseeritakse vastavalt õhu kogusele vool 0-~1V. WB ja SB (tavalambda) vahe on nende töövahemikus. Kui WB suudab voolu anda graafikuliselt tõusvas joones, siis tavalambda näitab ainult kahte olekut, rikas ja lahja. Keskmist kui sellist eksisteerib väga vähe, kuskil 0,6V juures. Igatahes, sellest piisab meile, et segu paika sättida ja et midagi ära ei põleks.
Sisselaske flantsid said ka tegemisse antud, need tulevad tartust, vesilõikusest turboclub kasutaja hents99 käest. Sisselase saab midagi sarnast olema nagu hannes24 masinal, aga keskmine flants on meil täisssuruses, ehk see katab ära ka originaal karburaatori jala soojenduse.
Segukell (välguga tehtud, muidu on täiesti must)

Pidin proovima kas ka asi töötab kui ise auto juures ei ole, selleks sai laenatud toiteblokki, katsetasin ka erinevaid pingeid, 12V oli vägagi ergas, isegi liiga, 9V talutav ja 7,5V andis hea punase valguse.




Pihustite torude/voolikute otsimisega nägin samamoodi hullu vaeva, lõpuks leidsin firma nimega Dunlop Hiflex, kes aitab hädast välja. Neil on pakkuda piisavalt väikese siseläbimõõduga teflonvoolikut, mis kannatab üle 300Bari. Kasutatakse muidu pidurisüsteemides. Igatahes on põhialged olemas, kust mida saab. Nüüd tuleb paigaldusele mõelda ja asi lõpuks paika saada.

kolan garaazis veits, võib-olla jäi sisselaske flatnse üle.

Selle nädalavahetue areng pole väga suur olnud, aga ette jõudsime valmistada sisselaskekollektori keevitusse viimiseks. Tehtud mõned lahtiselt olevad keevitustööd ja kinnitatud pritsepea.

Peale selle sai laiendatud 15" plekkveljed nelja tolli jagu. Veljed lõikasime lahti auto all velge keerutades.
Randi osaks sobis gaasiballoon.

Mõned jamad pildid ka.