läksin mina täna maale, vaia äiapapa garaaži koristada jne.. Ja tee peal veel rääkisin elukaaslasega, et ei tea, et ilmad ilusad, et kas onu Helmut ka oma mosset jalutama viib... Ja nagu viis kopikat, kui tee pealt ära keerasin, vaatas sissesõidu tee lõpus ilus punane porgand vastu.
Tegemist siis 86.a 2140SLiga. Originaalläbisõit 69 000 kopikatega ning autol on originaalvärv ja piduriklotsidki on veel tehase omad.
95% ulatuses originaal. Pisikesed asjad on vahetatud, nagu aku, rehvid, tagumised pidurislindrid.. Mootoril murdus juba esimese 500km jooksul klapp ära (räägi veel kvaliteedist..
).. lisaks sain veel aimu, kuidas nõuka ajal autot osteti ja kuidas üldse auto pidamine käis...
Logarid pandud suht uuest peast ja tänu sellele on ka auto säilinud.. Samuti tuvastasin kerget roostet ainult üksikute kohtade peal.. Põhi on nt. ilusam, kui minu 99.a jaapanlane. Pidurivoolikud on ka mingi hetk üle käidud, torud on originaalsed.
Väga muhe pill. Ei taha küll ära sõnuda, kuid tänane jutuajamine võis aluse panna sellele, et kuna onu on juba eakas ja tema aastane läbisõit on hetkel 400km kõigest, siis ta arvas, et kunagi võiks auto anda küll tõsisele huvilisele ja eks ma siis püüan õigel ajal jaol olla.
Mõned klõpsud ka endale mälestuseks.
Tal oli mõte küll, et paneb auto müüki, aga et paarituhande eest ära ei tahaks anda.. No siis ma ütlesin, et ma võin ise selle paar tuhhi anda sulle ja jääb auto vähemalt terveks. Summad käisid siis vana vääringu kohta.
Onu Helmutile soovin veel muretut sõitmist - tema sõnul, kes on pidanud veel mosse kõrvalt ka 03 ja 011, siis ütles, et Lada on küll parema minekuga, kuid metsateedele ja üldse küla vahele, ei sobi. Lisaks, mosse on mugav ja tema sõnul pole kordagi teele jäänud, kui see kohe alguses murdunud klapp välja arvata.
