Eesti Moskvich Klubi

stern100 kirjutas:Siis panid kuskilt natuke mööda, tulede lülitisse see küll minna ei saa.

Kaitsmeplokki tuleb signaali üks juhe(valge) - kaitse vahel - kaks rohelist lähevad salongi peatulede lülitisse. Jätsin signaalist tuleva juhtme ainukesena voolu alla ja siis hakkasin lamptestriga ühendusi,klemmlaudu,kaiteplokki üle käima ja selline avastus siis saigi.Teine juhe(must) jäi veel kontrollimata.Kuigi mööda juhtmemagistraali tuleb must salongi klemmlauda küll ja sealt edasi juhe roolisambasse,suunatule lülitisse.Kas see nüüd see must on,mis signaalist tuleb,see vajab kontrollimist veel.(kontrollitud - nii ongi)

Sinna metallrõngasse peaks ju vool peale tulema või kuidas?

Noolega näidatud ja punase täpiga näidatud juhtmeots peaks ühenduma siis rõngaga?

Tundub nii

stern100 kirjutas:Tundub nii

Nuvot jah,tundub küll. Ja mass peaks tulema roolisambast. Aga nemaa...ühendasin vooluotsa rõngaga,panin rooli ka peale ja....vaikus. Rooli küljes olevad ühenduskontaktid puhastasin ja pisut ka painutasin,kuid ikka vaikus. Võtsin rooli ära ja ühendasin rõnga ja roolisamba ära,ikka vaikus...kellaosutid hakkasid plõgisema hoopis.

JESS,prääks hakkas tööle!
Tuleb klemmlauast vaid uus juhe läbi roolisamba vedada.

Niisis,prääks sai kombe. Ei tulnudki uut juhet vedada. Kui juhtmed roolisambast välja sain ja rüüsi maha võtsin,siis tuli signajuhe ka välja.Oli teine kas lühemaks lõigatud või lihtsalt murdunud.Jupp juurde tinutatud ja asi toimib.
Salongiventika sain ka tööle ilusti. Rootor loksus ikka väga tõsiselt korpuses.Mootor pooleks ja asja uurima.Esmalt vaatasin harjad üle,need olid kombes.Tiivikupoolses otsas on üks tummine puks ja selle all olid miskist riidematerjalist seibid.Sokutasin nende seibide vahele veel ühe 1,5mm metallseibi,mootor kokku ja loks kadunud. Kuigi rootor ise hakkas maruraskelt ringi käima. Lahenduseks akudrell ja õli. Rootorivõll otsapidi drellipadrunisse ning tasapisi ringi ajama,surts õli ka vahele ja sai drellile kima juurde pandud. Lõpptulemus tipptopp,rootor liikus sujuvalt. Katsetasin siis enne paikapanemist ära ka,töötas kenasti. Kosu kokku ja kohe teine asi,mhmm Töötab vaikselt ja tuult tuleb küll

Niru lugu see,et salongiradikas lekib pisut. Sain siis tuttavalt kaks radikat,kuid need hakkasid kontrollides lekkima.
Kas 412 on kõigil aastakäikudel ühesugused radikad?
Kuna plaanis on näidukploki kallale minna (spido klaasil pragu sees) siis mõtlesin,et sätiks õlirõhu jaoks ka tulukese,et süüte sissekeeramisel hakkab plokis punane tuli põlema ja käivitumisel,kui rõhk olemas,kustub ära. Eile unus süüde pikaks ajaks sisse ja kottis aku ära.

Nokitseb...


Mis marki võimendiga tegu?


Kas paisupaak,kui selline on sellele mudelile ette nähtud? Olemasolev on samratskompunn

Radikatest nii palju et sa pead vaatama mis süsteemi jaoks teine on. Neid on kaks erivevat, üks on selline kust voolik tuleb salongi väljalaske kollektori alt ja teine sisselaske kollektori pealt, sealt ka väike erinevus, kuid mitte katastroofiline, nii üht kui teist saab mõlemal juhul kasutada, tuleb natuke vaeva näha. Suurim erinevus on ribide arvus ehk siis mitu kihti ribisi radikal on. Kui on kolm kihti, siis on see mõeldud külmemasse kliimasse ja kui kaks kihti, siis troopilise kliima tarvis. Mõlemad mahuvad samasse korpusesse kuid ainult selle õhema varjandiga jääd külmakätte talvel, ta ei jaksa lihtsalt salongi soojaks kütta kui väljas korralikud külmakraadid.
Too pidurivõimendi on vanem varjant, suht problemaatiline leiutis venelastelt, kui jamama hakkab, siis teeb seda nii kaua kuniks kas saad uue või viskad vahelt välja.

1972 Aasta varuosakataloog näitab, et paisupaagi asemel on lihtsalt ülevoolu tarvis voolik, mis liigse vedeliku vasta maad laseb. Kuna 426 ja 427 on üks kere siis 426 puhul kinnitub radiaatori kõrvale õli peenfilter. 427 puhul on see kinnitus lihtsalt rudiment.

Pidurivõimendi kohta võib lihtsalt öelda AZLK 412 (eraldiseisev) pidurivõimendi. IZidel kasutati ka mingi ajavahemik kuid hiljem pandi juba 2140 oma, kus peasilinder ja võimendi on ühe üksusena.