Eesti Moskvich Klubi

stern100 kirjutas:Nojaa. Ainus jama on ju see et selline siledapinnaline põhi, ilma nende nn "sügavusteta" või "joonteta" (ei tule nende õige nimi meelde hetkel) ei jää põhi kahjuks nii tugev kui see mõeldud on. Nimelt tavaline plekk annab ju läbi painduma. Aga parem see kui mitte midagi.

Jah,oleks pidanud tegema ka jutid peale,kuid siis oleks teinud seda autut viimsepäeva laupäevani....Niigi olin töödega maha jäänud. Esimesi lumehelbeid juba tuli taevast,kui pintsliga pigi tõmbasin. Lasin veel fööniga põhja soojemaks. Mis paindumisse puutub,siis plekid olid 1-1,5mm. Oli sellist mõõtu. Kui plekk veel natuke roostes ja lamellkettaga ka veel üle käib,siis.....palju sinna ikka jääb.
Neid sooni tegelt saaks ka hiljem sisse peksta,kui vaja. Üksi kindlasti ei saa. Keegi peab abis olema.

soontega on aga see asi et neid ei tohi "peksta" sisse, see annab hoopis vastupidise tulemuse. neid peab sisse pressima ehk stantsima, kuidas keegi nimetab. Vahe on selles et peksmisega lõhud metalli molekulaarset struktuuri ning muudad teda rabedamaks mille tulemusena tekkivad mikropraod. Stantsimisega metall ei kaota enda omadusi ja muudab metalli rohkem vastupidavamaks väändele ja paindele.

moskiito kirjutas:soontega on aga see asi et neid ei tohi "peksta" sisse, see annab hoopis vastupidise tulemuse. neid peab sisse pressima ehk stantsima, kuidas keegi nimetab. Vahe on selles et peksmisega lõhud metalli molekulaarset struktuuri ning muudad teda rabedamaks mille tulemusena tekkivad mikropraod. Stantsimisega metall ei kaota enda omadusi ja muudab metalli rohkem vastupidavamaks väändele ja paindele.

Midagi sellesarnast ma mõtlesingi. Kuid kodusel teel ei saa muudmoodi,kui teha vastavad rauad,üks hoiab all ühte ja teine lööb ülevalt. Seda muidugi,kui plekid juba auto küljes. Külmvaltsplekk ongi selline materjal,mis kannatab igasugust käitumist, mingisugustest mikropragudest ,no ma ei tea.......
Härrased! Te olete lugenud liiga palju raaamatuid....Tegelik elu käib ikka nii,nagu käib. Muretsemise keelas mul perearst täielikult.. .Soovitan seda ka teistel!!!! Plekki võib kolki nii ,kuidas keegi soovib. Ei juhtu sellega midagi. Kohrutamine,see ka vajalik asi. Kuda muidu kumerat plekki saab.

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Midagi sellesarnast ma mõtlesingi. Kuid kodusel teel ei saa muudmoodi,kui teha vastavad rauad,üks hoiab all ühte ja teine lööb ülevalt. Seda muidugi,kui plekid juba auto küljes. Külmvaltsplekk ongi selline materjal,mis kannatab igasugust käitumist, mingisugustest mikropragudest ,no ma ei tea.......
Härrased! Te olete lugenud liiga palju raamatuid....Tegelik elu käib ikka nii,nagu käib. Muretsemise keelas mul perearst täielikult.. .Soovitan seda ka teistel!!!! Plekki võib kolki nii ,kuidas keegi soovib. Ei juhtu sellega midagi. Kohrutamine,see ka vajalik asi. Kuda muidu kumerat plekki saab.

raamatuid neid pole ma küll lugenud, kuid kool on sellist asja teinud.

moskiito kirjutas:

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Midagi sellesarnast ma mõtlesingi. Kuid kodusel teel ei saa muudmoodi,kui teha vastavad rauad,üks hoiab all ühte ja teine lööb ülevalt. Seda muidugi,kui plekid juba auto küljes. Külmvaltsplekk ongi selline materjal,mis kannatab igasugust käitumist, mingisugustest mikropragudest ,no ma ei tea.......
Härrased! Te olete lugenud liiga palju raamatuid....Tegelik elu käib ikka nii,nagu käib. Muretsemise keelas mul perearst täielikult.. .Soovitan seda ka teistel!!!! Plekki võib kolki nii ,kuidas keegi soovib. Ei juhtu sellega midagi. Kohrutamine,see ka vajalik asi. Kuda muidu kumerat plekki saab.

raamatuid neid pole ma küll lugenud, kuid kool on sellist asja teinud.

No kool õpetab jah igasuguseid asju. Kõige hullem ongi teooria,sest praktikas asjad ei toimi....Me ei saa kahjuks teha kõiki asju,mida tehastes. Peame tegema nii nagu võimalik. Ajab asja ära küll.
Näiteks: Miks tänapäeva katused kõik sisse vajuvad lume raskuse all? Sellepärast,et kari teoreetikuid on kõik täpselt välja arvutanud. Selle asemel et vaadata,kuidas 100 aastat tagasi tehtud katus välja näeb, tehakse mingi soperdis,mille taastamine omakorda mitu korda kallim....

Mis puutub juhi seljatagust põranda osa,siis oli ka see üsna mäda. Ei olnud siingi midagi alles jätta.







Sai põhja sobitatud sellised plekitükid:















Ma vaatasin,et vanal põhjal on näha augud ja neis olevad plastmasspunnid. No tore küll. Teeme augud ja lööme punnid ette....Vesi peab ju ka kusagilt välja tulema. Juhikohal on mul jalgealla tehtud kummimatt nii,et kui pedaale tallates miskit maha pudeneb,jõub see ilusti maha mati peale. Tavaliselt ennem voolas kõik mis saabastest tuli,kolinal alla .Seal muidugi tekitab kõik märg kraam usinasti roostet. Eriti veel siis ,kui auke ka pole. Siin need insenerid on natuke ikka mööda pannud. Sedasi see auto mädaneb päris jõudsalt. Kuigi juba vene ajal oli kuulda,et ega auto ei pidanudki üle seitsme aasta vastu pidama. Seda nad muidugi ei arvestanud,et ega inimene sellega ei lepi,ta tahab ju autoga ikka kauem sõita. Eriti veel siis,kui neid vabalt saada pole.
Üks koht mis Mossel jõudsasti mädaneb,on tagumise poolraami pealne. Muidugi poolraam pealekauba.






Nagu valvas silm märkab,olen selle tagumise porikoopa ligidal ka ennemalt keevitustöid teinud. See oli kusagil 2005-6 aasta suvel,kui vahetasin taga porikoopad ja selle ümbruse. Parempoolse porikoopa sain ühe vana kere küljest,kuid juhipoolset ei leidnudki. Selle ehitasin ribadest ja klopsisin ka kuidagi ümaramaks. Materjal oli 1,2 mm plekk. Sai hea kõva küll. Meenutab ka natuke originulli.... Tookord pidin veel tagatiivad ka vahetama,kuid need jätsin ikka külge. Sai alt ääred välja vahetatud. Vana ikka lihtsam lappida,kui uus panna. Ja üldse olen tähele pannud,et kui tegemist igapäevasõidukiga,ei tasu väga punnitada. Tuleb teha just niipalju,et ülevaatuselt läbi saab ja ka endal hea vaadata. Ja ega vanast ikka päris uut ei tee.


Järgneb....

TALUPOEG TALUJA kirjutas: Kuigi juba vene ajal oli kuulda,et ega auto ei pidanudki üle seitsme aasta vastu pidama.

Kuskohas see huvitav argument kirjas oli ? Ma mõtlen et kas mõnes käsiraamatus vms. väljaandes ?

M410 kirjutas:

TALUPOEG TALUJA kirjutas: Kuigi juba vene ajal oli kuulda,et ega auto ei pidanudki üle seitsme aasta vastu pidama.

Kuskohas see huvitav argument kirjas oli ? Ma mõtlen et kas mõnes käsiraamatus vms. väljaandes ?

Vaat kahjuks ei tea öelda. Asi on levinud jutu kaudu. Kas tegu külajutuga,ei tea. Traktoritest oli jälle liikvel jutt,et kui kümme aastat vastu peab,läheb mahakandmisele...Viimane kuuldud isa käest,kes 50-60 ndatel traktorist oli. Nii et mingi tõepõhi võib sellel jutul ka olla. Kuigi ka isa ei osanud allikat öelda.

Neid n.n sooni või plekitugevdus jutte on kõige lihtsam teha sike masinaga.Uuri äkki mõnel tuttaval plekksepal on vanast ajast ehk jõude seismas seuke asi.Asjal jääb kohe teine nägu kui sooned sees.

kopamees kirjutas:Neid n.n sooni või plekitugevdus jutte on kõige lihtsam teha sike masinaga.Uuri äkki mõnel tuttaval plekksepal on vanast ajast ehk jõude seismas seuke asi.Asjal jääb kohe teine nägu kui sooned sees.

Õige jutt! Olen lootnud sellise aparaadi muretseda,kuid võta näpust.. Olen korjanud vanarauast juba terve komplekti sikemasina rulle. Ega vist muud üle ei jää,kui see aparaat ise valmis teha. Suhteliselt vähe levinud apastraat...Kuna selle ehitamiseni jõuan,vast hiljemalt siis,kui uut põhja tegema hakkan