MZMA 401 1955 Lepik

[13piisab]

ma nägin oma 2140-l (86a) samuti pagasnikus idanaabri poolt tehases peale kantud plastmass-hermeetikut: see teeb tõesti hoopis kahju ehk lööb end pleki küljest lahti ning soosib niiskuse püsimist liitekohtadel. Moodsad asjad on hoopis teised - mulle sattunud seni nn tugevamaks kummiks kuivavad, aga 2140 katusereelingutel kasutas maaler midagi mu silmis paremat: jäi nätskepoolne (aga oli ok-lt ülevärvitav). Pintaväri ega Devori lettide taga ei osatud mulle kahjuks pakutavate hermeetikute kuivamisjärgseid omadusi kirjeldada - otsisin viimati eelkõige nn nätskemat, aga sain ikka tugevama.
kasutamise funktsionaalne uba on ehk tõesti paljuski usus kinni - ma mõtestan seda lahti kui täiendavat ja väga paksu krundikihti. Mis isoleerib kindla peale ka keevituste ümbruses käiamisest hoolimata (mul käib samuti töö serv-servaga täis keevitades ja liigset metalli maha käiates) siiski jäävad õnarused - nende puhul ei ole ma kindel, kui hästi nad tegelikult (HVLP ehk madalsurvepüstoliga) kaetud saavad. Paksem kerehermeetik + püstol võib küll nn mikroõnarustesse mingid õhumullid jätta, aga suures plaanis on õhu ligipääs ikkagi korralikumalt takistatud. Igatahes otseselt kahju ta teha küll ei tohiks ning materjali hind on tagasihoidlik.
teine vaade on esteetiline - hermeetik hajutab / peidab konkreetse keevisõmbluse koha ära ja tulem on sarnane nn lääne masinate polt tehases liitekohtadele pealekantud mastiksiga (mida leiab nt ees lanseronidelt, põhja alt ja tagatulede ümbrusest).

võimalik, et üks häda (metallilt kõigi kattekihtide (kokku 0,4..0,5mm) irdumine ca 10bar suruõhuga puhastamisel) oleks mul kerehermeetiku mittekasutamisel ilmnemata jäänud. Siiski loen selle probleemi algpõhjuseks ketaslõikur + terasketas kombo kasutamist epokrundi eel:
http://forum.automoto.ee/showthread.php ... 68&page=14

[Lepik]

Õhtust.Hetke seis siis selline,et mootori tööks vajalikud jubinad vist kõik küljes.Homme plaan mahlad kõik sisse valada ,veits juhtmeid ka peale vedada ja ehk saab nädalavahetusel kuulata ,kuidas ta põrra-põrra teeb,või kas üldse teeb. K...t, üks asi millest sellise kokku-kompunnimise juures puudust tunnen , oleks üks korralik mosse raamat, see Eestimaine raamat ikka veits lahja,loe sa teda õiget- või tagurpidi, segaseks jääb ikka. Siit ka palve ja APPIHÜÜD , Partnermossele- sul asi selge, oled ehk nõus Venest neid mosse raamatuid veel juurde tellima !

[Lepik]

Õhtast, hõrrased mosseomanikud. Täna kell 20- 00 sai siis esimest korda süütevõtit keeratud. Ja oh seda rõõmu küll , kui üks mosse mootor poolest pöördest nii kenasti käima läheb. Kavatsus oli küll seda juba eelmisel nädalavahetusel teha , aga nagu ikka,tööd võtavad veits rohkem aega kui planeeritud. Süütesüsteemi juhtmete peale panekul ,oli juba esimene jama , midagi kuskil lühises.Selgus, et käiviti lülitusrelee PC 502
lühises. UUS relee,sai siis lahti võetud- üks mähistraadi ots lahti ja korpuse serv vastu klemme, kontaktid kokku tõmmates lähevad üksteisest peaaegu mööda. Mis kuradi pärast nad küll sihukest sitta toodavad, 30 aastat vanad releed on seest vaadates kordades kvaliteetsemad.
Ei saa ikka ühtegi uut asja enne auto külge panna,kõik tuleb enne lahti kakkuda ,üle kontrollida,remontida ja parandada. Aga eks seegi ole vahva, kui sihuke saast lõpuks korralikult tööle hakkab. Õhtu rõõmsaks lõpetuseks said kõik juhtmed peale pandud.

[Lepik]

Selline küsimus oleks ,et milleks see pleki rõngas sidurikojas,mida ta head teeb,või mida halba teeb ,kui ta sealt puudub?
Ja teine küssa,et mis tarvis see juhtme jupp on mis sealt genekast välja tuleb (sõrme otsa juurest)? On see mingi lisa mass,kui geneka laagrit vahetasin,nägin,et alguse saab ta dioodisilla keskelt.

[tarmo400]

See juhe on ilmselt laadimise kontrollambi relee ots. Kuigi see peaks tulema väja kolmefaasilise mähise tähtühenduse nn nullpunktist nagu on kirjas 2140SL raamatus. Samas meenub et olen vist ühte sellist generaatorit remontinud kus mähis oli hoopis kolmnurkühendusse keritud(mähisel nullpunkt puudub) ja väjavõte oli tehtud tõesti dioodsillalt. Sellist sekeemi pole ma raamatus kohanud aga pole ka spetsiaalselt otsind. Mõlemal juhul tekib sellel klemmil pinge u 7-8 V ja kasutades releed RC702 saab ühendada kontrolllambi selliselt et laadimispinge tekkides lamp kustub. ( vt 2140SL elektriskeemi) Mina oma autodel olen kasutanud seda otsa veel selleks et lülitada automaatselt põlema lähituled kui laadimine tekib.

Tarmo

[Lepik]

Õhtust ,õnnelikud ja õnnetud mossede omanikud. Ja õnnelike all, mõtlen ma ikka neid, kellel masina kallal midagi nokitseda on, ülejäänud kahjuks peavad ootama vahel aastaid ja aastaid,et midagi laguneks,et saaks kah käed õliseks teha.Sellised need mossed on. Tööd ja
tegemised siis sellised, et autol said juhtmed veits siirgemaks veetud, vabad juhtmeotsad lülititesse ja pistikutesse topitud ( kus parasjagu mõni vaba auk oli) , spido ja näidikud armatuuri pandud, raadio juhtmed ka kõik ühendatud, 4 kõlarit ja nende juhtmed laiali veetud ja ühendatud, tagatuled paigas. Ühesõnaga,-kogu elektrijuhtmestik on peale veetud. Ja nagu alati ,kui asi valmis, tuleb mõni uus idee, kuidas saaks paremini,
või lihtsamalt teha, nii ka seekord. Raadiole sai lisalüliti pandud, et ei peaks võti kogu aeg süütelukus olema. Järgmisel masinal süütelukku ei tule ,sest see on kõige suurem mõttetus mossel,selle asemel tuleb vaid üks lüliti, mis teeb ära sama töö-,ühendab klemmid AM jaKZ,ehk siis
lüliti aku ja tarbjate vahel. Snepperlukk sellisel autol on ju lausa mõttetus ,iga loll suudab ta paari juhtmejupiga käima panna. Lausa naerma ajab,kui näed,et keegi on massi lüliti kuhugi armatuuri või istme alla peitnud.Iga lapski ju oskab aku miinuse keresse lasta.
Üks huvitav idee tuli veel-teeks õige sellele mossele ohutuled ka. Ei oskagi öelda mis aastast seda ohutulede vilgutamise süsteemi mossedele paigaldama hakati,aga sellist elektroonika jura ma oma autole küll ei pane. Sai siis üks õhta veits paberil suunatulede skeemi
täiendatud ja tulemus siis see,et olemasolevale lihtsale skeemile tuli lisada vaid üks kahe poolega luliti ja üks tavaline tulede relee. Ladusin kogu skeemi lauapeal kokku ja katsetasin-töötab ideaalselt.Lihtne ,loogiline ja lollikindel. Joonistan skeemi veits korralikumalt ja panen siis siia ka üles. Kui elektroonikablokid ükskord otsa saavad,siis hea lihtne ümber ehitada.

[SanderV]

No ma ei tea võibolla ma olen lihtsalt autopede või mis iganes, aga kui auto kere ja asjad on kõik nii ilusti tehtud, siis miks teha ikkagi mingit segu sinna kelladest ja lülititest, soovitan minna kõikide asjadega ühte stiili, jääb auto palju stiilipuhtab ja ka ilusam,
aga jällegi, ainult minu mõte, igaüks ehitab siiski autot endale ja kui arvad et nii parem siis minu sõna siin tühine

Edu!

[Martpoiss]

Ma tegin ka eelmine sügis oma Villisele uue elektrisüsteemi. Katsmekarbiks kasutasin midagi taolist. Releede jaoks kasutasin mootoridoonor Nissanilt pärit releehoidjat. Juhtmestiku ajasin mingi taolise toote sisse.

Siin on mul poolikust kaitsmekarbi paigaldusest pilt aga ei ole raske ette kujutada teiseltpoolt kaitsmekarpi samasuguseid juhtmeid väljumas


Sinu kapotialusel jääb natuke silma riivama see juhtmepundar seal, eelmisel rohelisel autol jäi samamoodi esimese asjana kapotiall kohe juhtmed silma.
Muidu on väga tubli töö ja uhke tulemus

[Lepik]

Jah. Eks sul vist õigus on ,et asi pole päris see, mis ta olema peaks. Näidikutest 4 väikest on ziguli omad,spido aga 407-e oma.
Lada 06-e spido täitsa olemas,aga ei sobi mosse kastiga kiiruse poolest,näitab poole vähem. 407-e spido näitab 412-e kastig aga täpselt. Ja kui ükskord viitsin ,siis vahetan 407 pruuni spido tausta musta tausta vastu,mis teiste näidikutega sobiks. Ja eks nende nuppude ja lülititega on sama lugu,et neid tuleb hiljem veits ümber teha.Aga tooreklapi trossi nupp ,süütelukk,startnupp ja lülitid ei saagi päris ühtemoodi olla.
Alati on võimalik ilusamini teha, iseasi on see,mis see maksma läheb. Olen üritanud seda masinat ehitada sellest mis mul olemas on,mitte sellest, mida,kui palju ja kui kallilt, ma sinna osta suudaks. Ideid on küllaga ,kuni selleni,et järgmise armatuur võiks olla hoopis saarepuust.
Olen juba mitu aastat lootnud ,et keegi veel millegi sarnasega seda foorumit sisustaks ja erinevaid ideid välja pakuks,kahjuks on osa 401-e
tegijaid kuhugi kadunud,või sellisest lustimisest loobunud.Selline auto ehitus ei sarnane kuskilt otsast 412 või 2140 ehitusega,kus iga detail istub ja mahub täpselt omale kohale. sellise ehituse puhul tuleb aga nagu malemängus 10 käiku ette mõelda, ja kui teed 1 vale arvestuse ,
siis tulebki armatuur salline,nagu ta tuli.

[Lepik]

Vastus Martpoisile. See, et juhtmed ja ühendused on kõik kapoti alla toodud on taotluslik.Ma saan kõiki kaitsmeid, releesid ja ühendusi kontrollida ja parandada auto kõrval seistes,kui selleks vajadus on. Ma ei teinud ühtegi ühendust armatuuri alla nimelt,sest seal on nii kuradima kitsas. Ja kui autos istmed,rool ja käigukang ka sees on ,siis mina sinna vahele ei mahu. Isegi süüteluku klemmid AM jaKZ said eraldi välja toodud ( need 2 sinist klemmliistu) kaitsmete juures. AM-i klemmliistult tulevad toitejuhtmed tarbijatele,mis peavad toimima ka ilma süüte sisse keeramatta ( tuled ,raadio,gabariidid, ja minu elektriskeemi puhul ka suunad ja ohutuled,piduri tuli,sigareti süütaja(navi),salongi valgustus.
KZ sillalt läheb aga toide kõigile ülejäänud tarvikutele mis vajavad toidet ,kui süüde on sisse keeratud. Õudus oleks neid kõiki juhtmeid
selili,pea alaspidi armatuuri all süüteluku taha ühendada. Milleks neid juhtmeid peita ja endal asju raskemaks teha? Kaitsmeid on ka 16 tk.
Vanematel mossedel vaid 3 tk. Ja seda ikka selleks, et oleks lihtsam leida viga,kui midagi juhtub.
Järgmisel mossede kokkutulekul tuleb mitte vigursõit, vaid peaks korraldama vigur-ronimise 401 ühest uksest sisse ,armatuuri alt läbi ja teisest uksest välja (kui keegi üldse mahub).