Eesti Moskvich Klubi

Muhulane kirjutas:

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Täna sai siis üks vana asi lahendatud. Ostsin suka ja toppisin esimese toru ja reso vahele. Pikkust vast 15 cm. jagu. Tulemus väga hea! Kadunud on kõmin mis kindlasti häiris taga istujaid ja ka minu eriti treenitud kõrva. Ka tühikäigul on hääled kabiinis vaiksemad. Nüüd on juba kuulda tagasilla või käigukasti pisikesi undamisi ja muid hääli...
Poemüüjaga lobisedes pakuti veel varianti,et peaksin tänapäevasemad mootoripadjad kasutusse võtma. Mõne diiselpilli omad. Soovitati lausa autolammutusest läbi astuda. Täitsa hea mõte. Aga esiteks tahaks ühe asja selgeks teha. Nimelt sõber sosistas kõrva,et neid Mosse mootoripatju pidi olema kolme erineva tugevusega? Ma olen täheldanud erinevaid ,näiteks markeeringuga 965...seega Muhu omad? Välimuselt siis samad kui minu Mossel,piklikud. Mingid neljakandilised ja kõrgemad on ka olemas. Ja vahe on veel kinnituspoldi vindisammus. Kas oskate midagi lisada?
Hetkel minu autul olevad padjad on päris jäigad ja mingid mõtted liiguvad,et järsku saaks seda müra pehmemate patjadega natuke vähemaks. Üldiselt olen juba praegu asjade käiguga rahul aga väikesi võimalusi on veel....... ehk nagu sõber ütleb:" Natuke siit-natuke sealt ja kokku on üks suur viga."
Tänan.

Selle sõberdi oletust mõtiskledes...et misjaoks mosu 1500 kuubikulisel kolme erineva kõvadusega mootoripatja vaja on? Mootor ju sama pmst,kui mõningased pisidetailid välja arvata.
Pigem eelistaks ise uute patjade monteerimist. Vana asi on vana asi Kuigi diislil peaks vist tummisemad padjad käima,kuna vibra suurem? [/quote]



1500 kuubikulistel mossedel on mootoripadjad, nii vasaku kui ka parema poole oma erinevad. Talupojal on kasutuses varasemate mossede, kuni 1360 kuubikut omavate mootorite padjad. Need on ühesugused nii vasak, kui parem. Samad padjad on kasutuses ka sapakatel markeeringuga 965-..... ja ka Pobedadel ja Volgadel, nii 21 kui 24 markeeringuga 20-..... Kas neid teadlikult erineva jäikusega tehakse, kahtlen selles. Lõppproduktina ahjust tulles võivad nad tänu kummi koostise erinevusele ja küpsetusastmele tõesti olla nii jäigemaid kui pehmemaid.
Igal juhul leevendab keresse ülekanduvat vibratsiooni pehmem padi. Julgelt võid katsetada vanade äranätsutatud pehmekestega. Usu, tulemus on hämmastav!
Täna sai muhul mootor remondiks maha võetud, üllatuseks oli ühe poole mootori padi pooleks ehk vulkaniseeritud metallplaadi osa oli kummi küljest lahti. Sellele vaatamata eelnevalt mingit erilist vibratsiooni kerele ei täheldanud. See aga võib tekkida peale uue ja jäiga padja panekut.

Veelkordsed tänud Karuonule!

Nüüd siis olen järjest pühale tõele ligemale jõudnud. Pean siis kas hakkama otsima veidi lötsakaid mootoripatju või kannatan niikaua,kuni minu autu diiselmootor sellised padjad ise valmis teeb....
Täna sai ka autole alla kruditud tutikas karterikaitse. Natuke pani mõtlema see,et kas sellise kinnitusega peab üldse suurema nätaka vastu,sest tagant kinnitus tekitas küsimusi. Kas selle lehtrauariba peaks kinni keevitama sillatala külge? Jääb selline tunne,et kas selline lahendus seal püsib. Kuidas teised kaaskannatajad on asja lahendanud?
Tänan.

Sai veel tehtud täkule uued juhtmed...

Karterikaitse püsib all originaalkinnitustega väga kenasti, igas olukorras.

Ise puurisin lihtsalt augud sillatalast läbi ja keermestasin. Poltidega kinni ja kena. Muidugi kui pihta saab tugevasti, siis keermed saavad ka pihta. Siis saab selle rauaribaga kinni panna, kui avad suuremaks teha. Siiani on hüpped-kolakad vastu pidanud niimoodi.

stern100 kirjutas:Karterikaitse püsib all originaalkinnitustega väga kenasti, igas olukorras.

nõus sinuga, sai esimese mossega igasuguseid lollusi tehtud kuid karterikaitse ei kadunud kuskile. kõige tugevamad matsud tulid jämeda killustikuga metsateel kihutades ja üle lamava politseiniku hüppeid sooritades, nii et pimedas sädemeid alt lendas

No siis hetkel jätan nii nagu panin. See tagant lehtrauariba on sedasi pool-vildakalt küljes ja millalgi võivad poldid järgi anda. Eks siis tuleb midagi kavalamat välja mõelda. Õnneks avastasin täna,et mul on veel üks tutikas karterikaitse tagavaraks. Aeg-ajalt on vaja koristada....siis tuleb isegi sihukesi asju välja,millest endal aimugi pole.. Tehke proovi....

Ise keevitasin kuju säilitamise eesmärgil veel ühed armatuuri varraste jupid kaitsele peale, kuna mul seda pihtasaamist on keskmisest rohkem. Muidu kippus tagumise osa niimoodi kõveraks väänama et lõpuks oli ikka otsapidi vastu karteripõhja ja mis tast kasu on niimoodi(kasuks tuleb veel kähkusõidus näiteks see, kui kaitse ja karteripõhja vahele jätta tükk svammi, et vältida mõne kivi kinnijäämist, mis tekitab tohutul kombel vibratsiooni, lärmi ja lõpuks ka augu). Eest ei pea üldse kinni olema, piisab ka ühest ja kui priisata võib ka ees mõlema poldiga kinni olla. Tagant(noh, sillatala mõlemalt poolt) on mul sillatala seest augud läbi ja kaheksaste poltidega kinni. Kuna seda pole vaja pm üldse alt ära võtta, sai karterikaitse pandud alla ennem mootori pealepanekut ( st pole auk keermestatud ega pole mutrit teisele poole vastu keevitatud, lihtne poltühendus, ilma originaal pika metallribata). Noh, kellel originaalfilter ja vaja elementi vahetada, sellel vaja kaitset tihedamini alt koukida.

Mnjah,eks siis peab proovima asja ja jälgima autu kõhualust. Mul oli igaks juhuks mõte,et mine tea,järsku põrutab karteripõhja augu millalgi. Teed kõik kaikaid ja prahti täis. Sillatala muidugi kaitseb ka mingil määral aga kaitse ikka kaitse. Kui midagi juhtub siis peab ju mootori maha võtma. Olen juba harjutanud küll,ei ole brobleemi nagu sõber ütles... Aga talveperioodil ei taha küll mingit jama.

Nii,hetkeks tekkis jälle üks küsimus millele oma peast vastust ei saanudki.....
Kas lugupeetavad oskavad mind õpetada,et mis määret tuleb panna Pierburgi mehaanilise vaakumpumba sisse? Selle taga on mingi punn,kust saaks midagi sisse pritsida aga ma ei tea kas Litol 24 kõlbab või on selle jaoks mingi spets määre.?



Pildilt peaks pump üleval vasakul näha olema.
Tänan!

Äkki säärane oleks hea .....
LGHP 2 - Kõrgetele temperatuuridele
SKFi tõhusa toimega laagrimääre kõrge temperatuuri tingimustesse
Sobiv temperatuuridele vahemikus -40°C kuni 150°C
Elektrimootorid, ventilaatorid, pumbad
Rull-laagrid tekstiilitööstuses, paberimasinate viimistlusvaltsid
Kuullaagritele tööks suurtel kiirustel, keskmistel ja kõrgetel temperatuuridel
Siduri survelaagrid
Laagritele vertikaalsetel võllidel
Põletusahju vagonettidele ja rullidele