Sügisõhtu ajaviiteks räägiks siis ära ka selle, kuda ma omale mosse toorikut osta tahtsin. Milleks,seda ma juba eelmises postituses mainisin,aga kuidas algus läks ,oli ikka paras ooper. Eelmisel aastal pakkus üks mees masinaid lausa 3 tk., ütles ,et eks nad lähe mingil ajal vanarauda. autod olid tõesti läbi mädanenud, vaarikad kasvasid läbi ja vedelesid metsaservas. Selle aasta sügiseks siis asjalood sealmaal ,et helistasin ,et kas veel alles.OLID! Aga kui hinda küsisin, pidin pikali kukkuma--500 euri.tk. Veits selgitades ja kaubeldes hind küll kukkus,aga nädalapärast arvati, et nad ei tahagi neid autosid müüa. Sellises seisus auto (romu) eest saab vanarauas ehk 50 euri ja veo kulu sellest veel maha. Dokumente ka polnud. Mis küll toimub inimese peas,kui ärvab ,et metsaservas mädaneva auto hind on selline.See auto ei ole ju haruldus, dokkidega korraliku tooriku saab eestist 300-600 euriga. ( Lätist vist veel odavamalt). Üks, mis inimeste aju totaalselt ära rikub,on teler. Vaadatakse taevakanalitest, kuidas mingid vanavarakogujad USA-s mõne roostes tsiklikänkra eest ulme hinda maksavad ja siis meenub, et oot-oot mul ju seal peldiku taga ka paar roostetanud romu. Ja kui siis sattud sellise mehe käest hinda küsima ,on ta raudselt kindel ,et kui juba keegi seda roostes autot tahab,-järelikult on väga väärtuslik. Jutt siis konkreetselt pildil olevatest toorikutest.
Kahjuks sinna nad ka mädanevad, ilma ,et neist mingitki kasu oleks. Kurb.

Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama. AAMEN.